Loodusmonumendid ja nendega kaasnevad tähelepanuväärsused on need, mille üle iga maakonna, olgu siis suure või väikese, rahvas uhkust tunneb ning mille läbi ta end teiste seast esile tõsta püüab. Maailmaimesid on palju, aga kauneim neist on see, mis on oma koha leidnud sinu koduläve ees. Sarjas «Eesti loodusmonumendid» ilmus 2012. aastal Virumaa, 2013. aastal Harjumaa, 2014. aastal Hiiumaa loodusmonumentidele pühendatud raamat ning nüüd on järg Põlvamaa käes.

Tartu- ja Võrumaa ning kunagise Setumaa osadest 1950. aastal moodustatud Põlvamaa taga on ka osake muistsest Ugandist. Setust Tartuni ja veidi ka midagi võrokestest – ka sellest võib otsida Põlvamaa olemust.

Põlvamaa – see on 2165 ruutkilomeerit maad ja 27 641 elanikku. Lisaks veel 13 valda ja 130 järve ning tükike riigipiiri Venemaaga. Üheltpoolt taevasse pürgivad Suur- ja Väike-Taevaskoda ning teisalt jälle Ilumetsa meteoriidikraatrite põrgulikud vihjed Põrgu-, Sügav-, Kuradi- ja Tondihaua näol. Nii Peipsi äärsed tasandikud ja Otepää kõrgustiku idaosa kõrgustesse pürgivad künkad ning vanasse punasesse liivakivise lõikunud ürgorgude sünge sügavus kui ka looklevate jõgede väärikus – kõiges selles võid sa ära tunda Põlvamaad.

Nii nagu pole Põlvamaad ilma Põlvata, niisama kindlalt kuulub Põlvamaa mõiste alla ka Setumaa. Setumaa neli kunagi Petserimaa koosseisu kuulunud valda (Mikitamäe ja Värska Põlvamaalt ning Meremäe ja Misso Võrtumaalt) moodustavad ainulaadse Põlva ja Võru maakonna piire ületava omavalitsuste ühenduse – Setomaa Valdade Liidu.

Kõigest sellest ja veel ka paljust muust, mis on Põlvamaa 13 vallal, 2 linnal ja 255 külal kaugemalt tulnud võõrale imetlemiseks välja panna, tehakse Põlvamaa loodusmonumentidele pühendatud raamatus juttu.