Kohtuistungil tsiteeris advokaat: „Me ei saa kõiki lapsi päästa. Osad lapsed elavad meil marjamaal ja teised jäävadki karjamaale. Ei ole mõtet siin teha nägu, et meil oleks võimalik kõiki karjamaal elavaid lapsi päästa. See on illusioon. Paraku on see nii ja lepime sellega.“

„Põngerlinn“ on silmiavav sissevaade ühe üsna varjatud ametkonna, lastekaitse igapäevatöösse. See raamat ei kuulu siiski dokumentalistika valdkonda, kuigi tegelased ja olukorrad on päriselust inspireeritud. Need esmapilgul vaid Eesti ühiskonna äärealadel juhtuvad lood on laste ja perekondade kaitsmiseks kaetud saladuslooriga. Avalikkuse ette jõuavad vaid üksikud dramaatilised seigad, kuid seda tavaliselt nende vanemate vaatevinklist. Mida aga tunneb inimene, kes näeb pidevalt hooletusse jäetud või väärkoheldud lapsi?