G. K. Chestertoni rõõmsameelne ja vaimukas stiil on eesti keeles tuntuks saanud eelkõige isa Browni lugudest. Tähtis on aga selgitada eesti lugejale, et Chesterton ei ole pelgalt muheda isa Browni väljamõtleja. Isa Browni headuse ning ratsionaalse vaimsuse taust on sündinud Chestertoni kirjutatud esseedest ja elulugudest. Need on sama värvikad ja täpselt ajaloolist olustikku edasi andvad, kui on tema detektiivilood. Tema teosed sisendavad rõõmu ja rõhutavad, et õnnetunne on inimese jaoks oluline ja tema kaudu kogu ühiskonna jaoks tähtis, kuid see ei tähenda vastutustundetut minnalaskmist ja minakeskset naudingutele keskendumist.

Raamat Aquino Thomasest pole erand. Aquino Thomase eluloos kirjeldab Chesterton elavalt kaasaegseid ajaloolisi suurkujusid ning loob neist inglise huumoriga vürtsitatud tervikpildi. Ajalooliste isikute kaudu saab nähtavaks elav ja omapärane pilt keskajast ning selgub, et keskaeg pole sugugi pime ja skolastika kuiv ning emotsioonitu. Kirjanik avab aktiivse dialoogi keskaja ja tema enda ajastu vahel, ning see puudutab ka tänapäeva aktuaalseid teemasid. Arutletakse teaduse, usu, liberalismi, internatsionalismi, uute ideede sünni ja arengu üle. Maailmas, kus illusioonid ja soovmõtlemine varjutavad reaalsust on vaja säilitada kainet mõistust. Või nagu ütleb kirjanik ise: «Vajame hädasti loogika õpetajat.» Avaldatav teos on kultuurilooline vaade Aquino Thomasele, kes on üks tänapäevase Euroopa vaimsuse alusepanijaid. Loone Otsa saatesõna tutvustab G.K. Chestertoni elulugu ja aitab mõista tema loomingut sügavamalt ja näha teda rohkemana kui isa Browni loojana.

G. K. Chesterton kirjutab, kuidas Aquino Thomas «proovis alati vaadata kõike seestpoolt». See on tabavalt öeldud ja kirjeldab mõtlemist, mis sobiks meile kõigile eeskujuks. Chesteroni lause osutab jõule, millega Aquino Thomas ammutas ühtaegu kristlusest ja antiigist, ilmutusest ja mõistusest, kujutlusest ja reaalsusest, kirest ja kannatlikkusest, maapinnalt ja tähtedelt. Miks on Aquino Thomase mõtlemine ikka veel oluline? Sest see polnud ainult avatud, vaid ka avar.
JAN KAUS, kirjanik

Just Aquino Thomase mõjul jõudsin ma tugevale veendumusele, et usk ja mõistus kuuluvad harmooniliselt kokku. Aquino Thomase jaoks ei ole kristlik usk mõistuse printsiipidega vastuolus, sest mõlemad lähtuvad Jumalast. Nii julgengi vahel öelda, et Aquino Thomas päästis mu elu – vähemalt mu intellektuaalse elu.
PHILIPPE JOURDAN, Eesti katoliku kiriku piiskop