Sajandeid domineeris kristliku Euroopa usukäsitluses pühakute kultus, mis ei kummardanud otse Jumalat, vaid tema vahendajat -- inimest-pühakut, ta surnukeha ja hauda. Miks kujunes algkristlusele võõras ja justkui ootamatult tekkinud nähtus nõnda võimsaks? Pealiskaudsed vaatlejad on seni arvanud, et seda tingis harimata alamklasside ebausk, inimeste soov leida kaitset barbaarse ajastu ebakindluse vastu.
Princetoni ülikooli ajalooprofessor Peter Brown vaidlustab senised käibetõed. Pühakute kultus haaras kaasa ka läänemaise kiriku helgemad pead ja ajendas hiilgavaid saavutusi poeesias, kirjanduses, kunstide patroneerimisel. Peter Browni käsitluses leiavad loogilise koha nii hauad, pühamud ja reliikviad kui ka palverännakud -- kõik, mis seostub pühaks tunnistatud surnute säilmetega.
Kriitikud on tunnustanud Peter Browni elegantset ja tabavat väljenduslaadi ning oskust märgata seda, mis jääb juhuslikule möödujale märkamatuks. Autori käsitlus on originaalne ning põhineb mitme ainevaldkonna põhjalikul tundmisel. Tegemist on avastusliku ja silmi avava raamatuga, mis erialainimeste kõrval on köitnud ka laiemat lugejaskonda.