Raamat jutustab 1889. aastal Venemaal aadliperekonnas sündinud haritud tütarlapsest, kes revolutsioonijärgsetel ränkadel aastatel Eestimaale sattus. Siin astus Jekaterina Malkov-Panina, kes tundis tugevat tõmmet vaimuliku elu poole, Kuremäe (Pühtitsa) kloostrisse.

Oma palvevägitöödega korjatud vaimulikku tarkust kasutas ema Jekaterina hiljem inimeste aitamiseks nende hinge- ja ihuhädades. Täielikult läbinägelikuna suutis ta lugeda mõtteid, näha minevikku ja tulevikku, päästa patukütkeis vaevlevaid hingi. Selle eest pälvis ta sügava austuse ja usalduse rahvas silmis, kes lõputu jõena tema juurde kokku voolas, et kummarduda jooma sellest puhtast usuallikast.