Bjørnstjerne Bjørnsoni (1832-1910) loomingu algus kuulub norra kirjanduse rahvuslik-romantilisse perioodi. Aastail 1856-1872 kirjutas ta muistsete saagade tihedas, relistlikus stiilis idüllilisi talupojaelu kujutavaid jutustusi, mis tähistasid norra rahvusliku kunsti uuestisündi ning on tugevasti mõjutanud norra ja kogu skandinaavia kirjandust. Tähtsaimad neist on «Sunnøve Solbakken», «Arne» ja «Rõõmus poiss», mis tänapäevani on jäänud norralaste kõige loetavamaiks ning armastatumaiks raamatuiks.