Elas kord andetu nõukogude kirjanik Dmitri Gromov. Ta treis mõttetuid sotsrealistlikke raamatuid kolhoosnikute argipäevast ja Narva jõe sangarlikust kaitsmisest, kuni vajus kaduvikku koos teda sünnitanud riigiga. Ent selgub, et mitte igaveseks. Ajapikku ilmnevad Gromovi teoste maagilised omadused ning nende pärast vallandub armutu sõda, mille keskmesse satub peategelane – igavene üliõpilane, turumajandusega kohanematu luuser, kellel on määratud saada Kodumaa Vardjaks.
Üleloomuliku süžee taga peitub mõistulugu, sapine muinasjutt kadunud ajast, võltsist nostalgiast ja talumatust olevikust, see on romaan kõigile, kes vaimustuvad Pelevinist ja Sorokinist.
«Raamatuhoidja» on Harkivist pärit ja pikalt Saksamaal elanud noore kirjaniku Mihhail Jelizarovi, kes näeb välja nagu rokkstaari ja Kuuba revolutsionääri segu, neljas teos. Frantsiskaanlaste kloostris kirjutatud teos pälvis 2008. aastal Vene Bookeri preemia, põhjustades sellega enneolematu skandaali ja kirjanduskorüfeede protesti.
