Armas lugu otsast alustamisest ja keskeas õnne leidmisest – ma jumaldasin seda!

Kõigile neile, kes on kunagi endalt küsinud, kas õnneliku lõpu leidmiseks on juba liiga hilja …

Megi elu on igaveseks muutunud ja ta ei tea, mida tulevik toob. Ta pakib asjad uhiuude matkabussi ja võtab koos korgi Elizaga suuna Šotimaa kaugeimasse tippu.

Rahulik suvi, vana sõbra tuletornivahi majas koduvalvuriks olemine väikeses Applemore’i külas mägismaal, näib olevat ideaalne võimalus edasise elu tarvis otsuste tegemiseks … kuid sel näiliselt lihtsal teel ootavad teda mõned väikesed takistused.

Ta avastab, et peab hoolt kandma ka tuletorni juurde viival rajal asuva väikese raamatukogu eest, ning saab peagi teada ka selle teisest rollist: see on omamoodi vahetuspunkt, kuhu leiavad tee kõiksugu asjad, alates värsketest munadest ja lõpetades kaotatud võtmete ja armastuskirjadega. Meg tõmmatakse külaellu ja ta avastab, et kokkuhoidev kogukond varjab üksjagu saladusi – ning tema peab endas leidma enesekindlust nendega toime tulemiseks.

Metsatööline Gabe on endale Applemore’is uue elu rajanud. Ta on suutnud heasoovlike töökaaslaste kosjasobitamiskatseid tõrjuda ja naudib kõrgelennulise linnakarjääri järel maal leitud rahu. Megiga kohtudes hakkab mees endalt küsima, kas saatus ei paku talle ehk uut võimalust õnnelik olla – kuid kõigepealt tuleb ära lahendada selja taha jäetud minevikuga seotud asjad.

Applemore’i-suguses väikeses kohas, kus sõprus, perekond ja armastus varitsevad otse nurga taga, on raske nähtamatuks jääda.

Raamat kõigile neile, kes on endalt küsinud, kas neil oleks võimalus veel ühe peatüki kirjutamiseks!

Applemore’i küla tundub olevat võluväega: kes on kord sinna tee leidnud, tunneb soovi sinna jäädagi! Nagu ütleb sarja esimese raamatu kangelanna Rilla: “Kes tuleb, see jääb!” Sarja kuuendas raamatus ootab meid kohtumine nii uute kui vanade tegelastega, kes püüavad Applemore’is leida oma kohta elus ja õnne.