»…inimesed – koletislikud, geniaalsed, julmad looduse loodud olevused, kes olid sellesama looduse üle võimu saanud, kuid ei kasuta seda võimu mitte kõige elava hüvanguks…»

Need read loost «Teine kolonisatsioon» sobivad hästi motoks kogumikule, mis koondab peamiselt sel sajandil vene keeles kirjutatud lühijutte ja jutustusi. Erinevalt eelmistest kogumikest («Me armastame Maad» 1 ja 2) näitab see üsna tumedatest toonides antoloogia inimesi teisest küljest.
Kuigi pendel on liikunud teise serva, on mõtteliselt tegu ikkagi sama teemaga, mis «Me armastame Maad» kogumike puhulgi. Ka see kogumik lahkab sama küsimust: mis või kes on inimene?