Näha, mäletada, mõista. Kõik sõltub sellest, kus sa seisad. Kui ta esimest korda Hammarsi tuli, ei olnud ta veel aastanegi ega teadnud midagi suurest ja vapustavast armastusest, mis ta sinna oli toonud.
Õieti oli armastusi kolm. Isa ja tütar istuvad, makk kahe vahel. Nad olid kavatsenud oma ühises raamatus dokumenteerida vananemist. Aga kui nad lõpuks tööle hakkavad, on vanadus isa kätte saanud, nii et vestlused on katkendlikud ja ettearvamatud.
«Rahutud» on mänglev, sondeeriv ja žanriülene romaan lapsest, kes tahab iga hinna eest täiskasvanuks saada, ja vanematest, kes tahaksid pigem lapseks jääda, ning mälestustest, unustamisest ja paljudest lugudest, mis moodustavadki elu.
Linn Ullmann (1966) on üks markantsemaid hääli uuemas Skandinaavia kirjanduses. Ta on andnud välja viis kriitikute hinnatud romaani, mida loetakse USA-s ja paljudes Euroopa riikides. «Halastuse» (2002) eest anti talle Norra lugejate auhind, ta on saanud oma ajakirjanikutöö eest Kuldsule ja kogu loomingu eest Amalie Skrami preemia. Tema eelmise romaani «Kõige kallim» (2011) vastuvõtt oli tormiline ja see figureeris mitmes nii Norras kui ka rahvusvahelises aasta parimate teoste nimekirjas, muu hulgas The New York Timesi Book Reviews ja Kirkus Reviews, ning oli The New Yorker's Page-Turneri blogis üks James Woodi 2014. a lemmikraamatuid. Varem on eesti keeles ilmunud romaanid «Enne kui sa uinud», «Hüvastijätt Stellaga», «Halastus», «Õnnistatud laps» ja «Kõige kallim».
