Möödunud sajandi neljakümnendad aastad. Suur sõda on küll lõppenud, kuid kaugeltki mitte kõikide jaoks. NKVD poolt tagaaetavate lindpriidena elab Eestimaa laantes tuhandeid metsavendi. Ja igaühel neist on oma lugu.

Kogumiku esimene jutustus «Metsavaim« räägib 1949. aasta küüditamisest ühes Eestimaa metsakülas. Ainsana pääseb Siberi-teest kuueteistkümne aastane perepoeg Arvet, kellest saab paljudeks aastateks metsavend. Autor kirjeldab üksildase NKVD poolt jälitatava noormehe metsaelu erakordse haaravusega.
Raamatu teine lugu «Liivaterad« räägib Teise maailmasõja lõpul pärast Eesti Leegioni lüüasaamist lindpriideks muutunud eesti sõduritest, kel samuti tuli end laante rüpes varjata.
Kolmandas loos «Saatuslik hommik« kirjeldab autor ühe metsavenna kinnikukkumise ja hukkumise lugu.

Autori kinnitust mööda on tegemist suuresti tõsielusündmustel põhinevate jutustustega.