Juhendis kirjeldatakse Eesti Rahva Muuseumi kogudes olevat viit kaapotkleiti ja üht kaapotkostüümi ning antakse õpetused, kuidas neid õmmelda. Kleidid on valitud erinevatest maakondadest ja väikeste lõikeliste eripäradega.

Moerõivastusest tuntud krinoliinkleidi eeskujul levis 19. sajandi kolmandal veerandil taljes piha ja kahara seelikuosaga kleit meie talunaiste rõivastusse Põhja- ja Lääne-Eestis. Kaapotkleiti võib ühtlasi pidada üleminekurõivaks rahvarõivalt linnamoele. Eriti rohkesti kanti neid Lääne-Virumaal ja Järvamaal. Eesti naiste kaapotkleidid olid krinoliinkleidiga võrreldes lihtsamad, õmmeldud enamasti kodukootud põiktriibulisest või ruudulisest villasest, poolvillasest, suveks linasest riidest.