Nii nagu igale inimesele on tähtis tema sünnihetk, on rahvustelegi oluline nende sünd. Eestis on see mattunud pooltõdede ja müütide alla, mis meid seniajani kummitavad.

Ühelt poolt kinnitatakse, et eestlaste rahvuslik ärkamine oli otsekui iseenesest ära määratud ning mõistetav, mistõttu siin polegi midagi uurida. Teised aga väidavad, et eestlaste ärkamisaeg oli midagi täiesti erakordset. Tegelikult polnud see ei üks ega teine. Eestlaste rahvuslikus ärkamises polnud midagi ettemääratut – see oleks võinud vabalt ka toimumata jääda.

Eestlaste rahvusliku ärkamise erijooned, näiteks linnarahva tagasihoidlikum roll, ei pea lähemal vaatlusel paika. Sama kehtib ka rahvusliku liikumise alguse kohta, mille võib pea pool sajandit ettepoole nihutada, tõdedes, et esimesed siinsed rahvuslased olid tihti saksa haritlased. Lühemalt käsitletakse raamatus venestusperioodi, üritades siingi müütidest vabaneda.