Käesolevasse IX teoreetilise bioloogia kevadkooli kogumikku on koondatud seal esitatavate ettekannete laiendatud teesid. Käsitlemist leiavad raku uurimisega seonduvad küsimused.
Rakk on lihtsaim iseseisvalt elav süsteem. Mõnda liiki rakust võib visa tööga teha üpris põhjaliku kirjelduse. Arvuti abil seesuguse raku käitumist imiteerides võib rakenduslikult olulistele ülesannetele lahendusi leida. Ent keskmise raku täielik kirjeldus on sedavõrd pikk, et ka arvuti abiga ei suuda inimkujutlus kuigivõrd täielikult raku kogu käitumist oma detailidehulgas haarata. Jääb üle tunda teda ositi, mitmeis erinevais lõikeis.
Eestimaal uuritakse rakku juba üle saja aasta. Alguse sai see Tartu Ülikoolis, mis on praegugi tsütoloogide ettevalmistamise ja raku uurimise keskuseks. Rakubioloogia eri külgedega tegeldakse ka Eesti Teaduste Akadeemia mitmetes instituutides. Lihtsaimgi elav rakk on nii keeruline, et annab rohketele bioloogidele tööd veel enam kui sajaks aastaks.

Sisu:
Eessõna

Quo vadis biologia Estonica? - Erast Parmasto

Rakuteaduse sünni- ja arenguloost - Henni Kallak

Lisandusi eestikeelse rakuraamatu tundmiseks - Urmas Sutrop

Rakk - eluslooduse põhiühik ja diskreetsuse alus - Ants-Peep Silvere

Raku evolutsioonist - minimaalne rakk - Rein Sikut

Rakusisesed rakud ja sümbiogeneesiteooria - Toomas Tiivel

Rakkude evolutsiooni arhigeneetiline hüpotees - Raik Mikelsaar

Interferoonide toimemehhanismist - Mart Saarma

Raku metabolismi regulatsioonist - Raivo Vilu

Lõigustumise evolutsioon kui ontogeneesi evolutsiooni mudel - Maie Remmel

Silma läätse induktsioonist - Siiri Veroman

Kasvu probleemidest minimaalse organismi mudeleis - Kalevi Kull

Struktuursusprintsiip - hüpotees või modelleerimismoodus - John-Tagore Tevet

Mida pakub füüsikalis-matemaatiline biosüstemaatika rakkude ja biomolekulide nivoole ning elu tekke probleemile - Vello Reeben

Eluteadus, elu ja teadus - Jaan Kaplinski

Elu teooriate eetikast - Tõnu Oja