Käesolevasse IX teoreetilise bioloogia kevadkooli kogumikku on koondatud seal esitatavate ettekannete laiendatud teesid. Käsitlemist leiavad raku uurimisega seonduvad küsimused.
Rakk on lihtsaim iseseisvalt elav süsteem. Mõnda liiki rakust võib visa tööga teha üpris põhjaliku kirjelduse. Arvuti abil seesuguse raku käitumist imiteerides võib rakenduslikult olulistele ülesannetele lahendusi leida. Ent keskmise raku täielik kirjeldus on sedavõrd pikk, et ka arvuti abiga ei suuda inimkujutlus kuigivõrd täielikult raku kogu käitumist oma detailidehulgas haarata. Jääb üle tunda teda ositi, mitmeis erinevais lõikeis.
Eestimaal uuritakse rakku juba üle saja aasta. Alguse sai see Tartu Ülikoolis, mis on praegugi tsütoloogide ettevalmistamise ja raku uurimise keskuseks. Rakubioloogia eri külgedega tegeldakse ka Eesti Teaduste Akadeemia mitmetes instituutides. Lihtsaimgi elav rakk on nii keeruline, et annab rohketele bioloogidele tööd veel enam kui sajaks aastaks.
Sisu:
Eessõna
Quo vadis biologia Estonica? - Erast Parmasto
Rakuteaduse sünni- ja arenguloost - Henni Kallak
Lisandusi eestikeelse rakuraamatu tundmiseks - Urmas Sutrop
Rakk - eluslooduse põhiühik ja diskreetsuse alus - Ants-Peep Silvere
Raku evolutsioonist - minimaalne rakk - Rein Sikut
Rakusisesed rakud ja sümbiogeneesiteooria - Toomas Tiivel
Rakkude evolutsiooni arhigeneetiline hüpotees - Raik Mikelsaar
Interferoonide toimemehhanismist - Mart Saarma
Raku metabolismi regulatsioonist - Raivo Vilu
Lõigustumise evolutsioon kui ontogeneesi evolutsiooni mudel - Maie Remmel
Silma läätse induktsioonist - Siiri Veroman
Kasvu probleemidest minimaalse organismi mudeleis - Kalevi Kull
Struktuursusprintsiip - hüpotees või modelleerimismoodus - John-Tagore Tevet
Mida pakub füüsikalis-matemaatiline biosüstemaatika rakkude ja biomolekulide nivoole ning elu tekke probleemile - Vello Reeben
Eluteadus, elu ja teadus - Jaan Kaplinski
Elu teooriate eetikast - Tõnu Oja 
