Käesoleva romaani autorid, sajandialguse üks tuntumaid prantsuse ajakirjanikke Jean Kessel ja Venemaa saadiku tütar Helene Izvolski, on seadnud endale ülesandeks kirjeldada suure ja võimsa riigi lagunemise kulminatsiooni.
Kasutatud on tolleaegseid vene ajalehti, keiserliku salapolitsei kauaaegse ülema Stepan Petrovitš Beletski memuaare, Rasputini sekretäri Simanovitši mälestusi, Puriškevitši päevikut, Anna Võrubova memuaare, suure luuletaja Aleksandr Bloki «Keiserliku korra viimaseid päevi», Prantsuse saadiku M. Paleologue'i ja troonipärija kasvataja Gilliard'i mälestusi, Briti sõjaväeatašee kindral Hanbury Williamsi ülestähendusi ja ennekõike tsaar Nikolai II ning tsaarinna Aleksandra Fjodorovna kirjavahetust.
Samuti on andnud ülikasulikku informatsiooni kadettide partei juht ja välisminister Ajutises Valitsuses Pavel Miljukov, terve rida keisririigi kõrgemaid sõjaväelasi ja õukondlasi, kellest paljud ei soovinud näha oma nime avaldatuna.