Eestis leidub rikkalikult kõrgekvaliteedilist ravimuda, mis on vabariigi omapärane ja väga hinnatav loodusvara. Mudaravi kasutamine ulatub tagasi kaugetesse aegadesse. Eestis leidis mudaravi arstlikus tegevuses koha 19. sajandi algupoolel, mil V. Buxhoevden rajas 1824. a. Saaremaale Kihelkonna lähedale Rootsi külla muda- ja kümblusraviasutuse. See oli esimene muda- ja vesiravila mitte ainult Eestis, vaid kogu Venemaal. Järgmine taoline raviasutus ehitati 1825. aastal Haapsallu. Tänapäeva meditsiinis on mudaravil küllalt märkimisväärne koht. Ravimudast ja mudaravist ei ole aga eesti keeles seni ilmunud artikli mõõtmeid ületavat populaarteaduslikku kirjutist. Võib arvata, et nende küsimuste veidi üksikasjalisem valgustamine pakub lugejaskonnale huvi.
Brošüüris antaksegi ülevaade mitmesugustest ravimudadest kui keemiliselt omapärastest ainetest ja nende tekkest, peatutakse mõnevõrra pikemalt Eesti territooriumil leiduvatel erinevate füüsikalis-keemiliste omadustega ravimudadel. Mudaravi osas kirjeldatakse selle põhilisi ajaloolisi arengujooni, käsitletakse üksikasjalikumalt Eesti mudaravikuurortide arengut. Antakse ülevaade mudaravi kasutamise viisidest, toimest ja näidustustest. Tuuakse andmeid Nõukogude Liidu tähtsamatest mudaravikuurortidest ja nendes ravitavatest haigustest. Valgustatakse ka mõningaid mudaravi organisatsioonilisi küsimusi.
