Regilaul, läänemeresoome kultuuri üks omapärasemaid põlisnähtusi, on järjepidevalt pälvinud ka teadlaste tähelepanu. Varasematel aegadel on regilaul olnud osaks maarahva elust, nii pühadel kui argipäeval. Seoses euroopaliku rahvuskultuuri idee levikuga on regilaul omandanud mitmesuguseid sümboolseid tähendusi, mis peegeldavad suhtumist regilaulu, ulatudes halvakspanust ülistuseni, võõrandumisest üdini omakspidamiseni. Kultuuriteadustes kaasajal üldiselt omaks võetud lähenemine eeldab varasemate tekstide kriitilist hindamist ja nende loomist mõjutanud ideoloogilise tausta nähtavaks tegemist.

Artiklikogumikus saavad sõna kaheksa eesti ja soome uurijat. Uurijate tähelepanu on kõige enam keskendunud küsimustele, kuidas erinevad suhtumised, eelarvamused, kinnisideed ja ideoloogiad on läbi aegade mõjutanud meie praegust teadmust regilaulust ning kuidas need on suunanud laulude kogumisel, uurimisel ja tutvustamisel tehtud valikuid.