Seikluskirjanduse klassiku Robert Louis Stevensoni kultuuri- ja teadusloolise tähtsusega reisikiri «Reisid Lõunamere saartel» avab eesti lugejatele eelkõige Stevensoni kui rännumehe külge, mis võiks olla märksa rohkem tuntud.

Raamat baseerub kirjaniku reisipäevikutel, mida ta pidas koos abikaasa ja kasupojaga sooritatud reisidel Markiisaartele, Gilberti ja Tuamotu saartele aastail 1888–1890. Kuigi Stevenson maalib neis kirjeldustes Vaikse ookeani saartest ja nende asukatest üsna isikliku ja pea ilukirjanduslikus võtmes ning kunstiliselt kõrgel tasemel pildi, on nende kaante vahel ka ääretult palju autentset ning olulist kultuuriloolist, ühiskondlik-poliitilist ja antropoloogilist materjali. Kui siia lisada veel «Aarete saare» autori lummav atmosfääriloome ja kirjanduslik stiil, pole imeks panna, et teost peetakse üheks olulisimaks 19. sajandil kirja pandud reisikirjaks üldse.