Berliin, november 1938. Otto Silbermanni koduuksele prõmmivad sõdurite rasked rusikad. Ta hiilib tagauksest välja ning satub linnatänavail vastamisi uue ja hirmuäratav reaalsusega. Sünagoogid on põlema süütatud, juudi mehed arreteeritud ja nende kodud ning poed rüüstatud.

Asutused, kus Otto on seni olnud lugupeetud klient, keelduvad teda üle läve laskmast ja pelgupaika pakkumast. Sõbrad ja kolleegid pööravad selja. Üleöö on Ottost saanud ebasoovitav isik, persona non grata. Hirmunud, segaduses ja meeleheitlikult oma juudi päritolu varjata püüdval mehel ei jää üle muud kui esimesele rongile astuda ja põgeneda kodumaalt, mis ei tundu enam kodune.

23aastane Ulrich Alexander Boschwitz kirjutas «Reisija» kaelamurdval kiirusel 1938. aastal, kristallöö õuduste järelkajas. Vahetu, intensiivne, hitchcockiliku elegantsusega pinget kruviv ja kafkalikult absurdse huumoriga vürtsitatud romaan viib lugeja Natsisaksamaale, tunnistajaks ühele ajaloo süngeimale peatükile.

«Reisija» oli 80 aastat unustusehõlma vajunud. Boschwitzi järeltulijad leidsid romaani käsikirja 2018. aastal üles. Samal aastal saksa keeles ja peatselt ka mitmes teises keeles avaldatuna sai sellest rahvusvaheline bestseller. 2021. aasta parimate raamatute hulka on selle valinud Guardian, Times, Financial Times, Times Literary Supplement, Minneapolis Star Tribune jpt.