Ateistliku mõttelaadi eduka kujunemise üheks tingimuseks on selgitustöö konkreetsus, diferentseeritus. See eeldab kultuuri ja ajaloo tundmist.
Raamatus annabki autor lühiülevaate sellest, milline on olnud religiooni ja kiriku ajalugu Eestis, sest eilset tundmata ei saa mõista ei kiriku tänapäeva ega ateismi tänaseid ja homseid ülesandeid.
Autor on tänulik TPI ateismikursust kuulanud üliõpilastele, kelle elav huvi kohaliku ja kaasaegse materjali vastu ajendas autorit nende probleemidage tegelema.

«Reaktsioonilised piiritagused kirikujuhid ei piirdu kaugeltki klerikaalse antikommunismi propagandaga väliseestlaste seas, vaid püüavad ka rahvusvahelist poliitilist õhkkonda rikkuda. Nad pöörduvad pahatihti kapitalistlike maade valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide poole läkituste, avalduste ja memorandumitega, milles mustavad Nõukogude tegelikkust, et üles soojendada olematut «Balti küsimust».
Too Nõukogude-vaenulik propaganda on nii nõme, et meenutab tahes-tahtmatult hitlerlaste laimu levitamise põhimõtet: mida suurem vale, mida enam seda korratakse, seda suurem on väljavaade, et leidub uskujaid.» ...