Renessansiks nimetatakse Euroopas värskest vaimuvalgusest tulvil ajajärku, mis jäi laias laastus 15. sajandi lõpu ja 17. sajandi alguse vahele. Sellele eelnes keskaeg, mida on tihti pimedaks ajaks kutsutud. Itaaliakeelset mõistet rinascita, mis eesti keeles tähendab uuestisündi, kasutas selle ajastu kohta esimest korda 1550. aasta paiku Giorgio Vasari oma teoses renessansiaja Itaalia kunstnike eludest. Sellele ajajärgule olid iseloomulikud suured muutused paljudes eluvaldkondades. Taastus lugupidamine antiikkunsti ja -teaduste vastu, ning kui keskajal oli katoliku kirik inimese loomupärast teadmishimu vaigistanud, siis reformatsioon tegi inimesest taas ta enda õnne ja ka tarkuse sepistaja.
Suhe jumalaga muutus vaimulikest sõltumatuks ja isiklikuks. Tänu trükikunsti leiutamisele said kõik ligipääsu teadmistele ning Euroopa uueks eliidiks tõusid vaimulike asemel õpetlased. Selles raamatus tutvustame renessansiaja tähtsaimaid tegelasi ja olulisimaid leiutisi.
Raamatu avab mässumeelne munk
Girolamo Savonarola. Sellest kartmatust mehest saab alguse kiriku suurem muutumine, kuigi Savonarola ise maksab selle eest oma eluga. Itaallasele järgneb sakslane – Martin Luther alustab võitlust paavsti institutsiooni vastu, mis päädib kiriku lõhenemisega. Uurime märkimisväärseid muutusi argielus alates hariduse kättesaadavamaks muutumisest ning lõpetades tööpäevade hulga suurenemisega kalendris.
Trükipressi kasutuselevõtuga alanud revolutsioon informatsiooni levikus muudab inimkonda märkimisväärselt. Paljud saavad võimaluse kirjasõna uurida ning teadmised kasvavad plahvatuslikult. Ümbritsevat maailma hakatakse vaatama uue pilguga. Kunstnike looming muutub aina peenemaks, täpsemaks ja mitmemõõtmelisemaks, teadlased lahendavad üha keerulisemaid küsimusi.
Teadmiste, tehnika ja majanduse areng võimaldab ettevõtlikel meestel pilgu kaugustesse pöörata. Portugallased, hollandlased ja hispaanlased, pisut hiljem ka inglased ja prantslased, hakkavad ehitama merekindlaid laevu ning tegema vapustavaid maadeavastusi. Silmapiir avardub.
Kiire areng toob kaasa pingeid valitsejate ja riikide vahel. Võimsad itaallaste pangandusdünastiad kontrollivad nii paavste kui Euroopa tähtsaimaid valitsejaid. 17. sajandi alguses toimub lõpuks suur plahvatus. Püssirohutünnis, mille nimeks Euroopa, puhkeb Kolmekümneaastane sõda.
