Kirjanik Nikolai Baturinit on aastakümnete jooksul ülistatud ja võõristatud, peetud nii väärtkirjanduse üheks viimaseks rüütliks Eestis kui ka siinse ilmanuka jaoks liigagi suuresõnaliseks autoriks. Vähesed söandavad ta loomingut arvustada ja nii mõnigi, kes söandab, jääb ülesandele alla. Ometi on Baturini teosed hakanud paljudesse hingedesse – uue aastatuhande hakul ei ole ta vanamoodi maailmu maha vaikitud, vaid neid vaetakse ikka ja jälle. Vaeti ka 26. augustil 2006. aastal Tartu Kirjanduse Majas, tähistamaks Nikolai Baturini 70. sünnipäeva.
Kogumik neist ettekannetest on küpsenud aegamööda nagu küpsevad ka Baturini romaanid, näidendid ja luule. Kõnekoosolekust on tänaseks möödas üle kolme aasta; ometi on need tõdemused vajalikud täna ja hommegi, et mõista ühe suurima eesti kirjaniku elu- ja kunstitõdesid – et aidata neil jõuda sellesse lugejate avarilma, mida Baturin ammugi väärib.