Et miks just narrid? Et miks just narrid detektiivid? Nimetatud sõna kokkuleppelisel tähendusel ei olnud vanal heal ajal päris sellist narri tähendusvärvingut nagu praegu. Narri ülesanne oli pigem lahutada meelt, nad olid õukondades hästi tasustatud ja kuningate toidulauale vägagi lähedal – ühesõnaga edukad meelelahutajad nagu tänapäeva tippnäitlejad, -muusikud, kõrgetasulised õhtujuhid. Narrid detektiivid on aga ennekõike iseenese meele lõbustajad. Kuulsa Ameerika jäljeküti Pinkertoni kohta käivate kuulujuttudega kaasnevas lummuses avasid nad pärast kommertskooli väheste raskustega lõpetamist ühel issandale meelepärasel aastal ühe käidavama Revali uulitsa ääres kumbki iseenda-nimelise edeva eradetektiivibüroo. Ajad on karmid: Eestimaa kubermangu on saabunud mitmes kaliibris seiklejaid, sulisid, kaabakaid, salakuulajaid, lausa hulgi kahtlase taustaga tegelasi igast ilmakaarest. Kurjamid röövivad ühe detektiivi papa, tuntud looduseuurija ja leiutaja, ning proovivad kõdistamise ja muude jõhkrate meetodite tarvitusele võtmisega vaesekese viledad keelepaelad valla päästa. Kurikaelu huvitab üks kaval riistapuu, taibukas agregaat, mille suur mõtleja oli väidetavalt päris ise välja nuputanud. Samal ajal organiseeritakse esmakordselt Revali ajaloos toretsev kassinäitus, millele järgneb hoogne «Tantsud tähtedega« laadis lustimäng. Väikekodanlike lõbustuste taustal toimuvad kõrvalistemates nurgatagustes salajased duellid, aardejaht ja tagaajamine; kahtlastes urgastes aga kurjad kõnelused. Nii ei jäägi noortel narridel detektiividel muud üle kui sukelduda üliohtlikku mängu.
