Juhan Kukk (1885–1942) on Eesti iseseisvusmanifesti peamine autor. 24. veebruaril 1918 sai temast Eesti ajutises valitsuses rahanduse- ja riigivarade minister. Sel ajal polnud ei oma riiki, rahandust ega riigivara. Kukk vastutas järgnevalt mitmes valitsuses rahanduse, kaubanduse ja tööstuse ning teede ja transpordi arengu eest. Ta oli maapäeva, asutava kogu ja riigikogu kahe koosseisu liige. Temast sai parlamendi esimees ja tõusis 1922. aastal riigivanemaks. Erandlikult ei lagunenud tema juhitud kabinet sisepoliitilistes intriigides, vaid rahvahääletuse tulemus tõi parlamendi laialimineku ja valitsuse tagasiastumise.

Juhan Kukk oli pikaajaliselt tegev ühistuliikumises ja panganduses ning töötas 1930. aastatel Balti manufaktuuri, Eesti ühe suurima tööstusettevõtte juhina.

Juhan Kukk vahistati sügisel 1940. Oma 56. sünnipäeval, 13. aprillil 1941 oli ta kas Venemaal räpases trellitatud vagunis või esimesi päevi nn parandusliku töö laagris, kus ka hukkus.