Välja andnud Kindralkomissari propagandaameti ringhäälingu-referent.

7. septembril 1943 võisime pühitseda ringhäälingutegevuse jatkamise teist aastapäeva pärast bolševike lahkumist. Mis selle aja kestel Ringhäälingu ruumides «Estonia» teatrimajas Tallinnas väsimata tööga on saavutatud, sellest võib ringhäälingukuulajail vaevalt täit kujutlust olla. Suurem osa kuulajaist võttis vaid teatavaks tõsiasja, et 26. augustil 1941 kell 6.16 Tallinna saatja lakkas töötamast ja et 6. septembril, niisiis 10 päeva hiljem, Tallinnast jälle ringhäälingusaateid kuulis. Sellest aga, mis sündis 26. augustist 1941 kuni 7. septembrini 1943 ning mis tänaseni on tehtud ja korda saadetud, teatakse ainult juhuslikult üht-teist.
Et arusaamist Tallinna Ringhäälingu tööst süvendada, saadetakse see almanahh eesti ringhäälingukuulajate hulka. Almanahhis jutustavad Ringhäälingu üksikud kaastöölised oma sageli bürooseinte varju jäävast tööst. Ühtlasi tahetakse siin vastata paljudele küsimustele, mis aja jooksul on kuulajaskonnast esitatud ja millele seni muul viisil pole võimalik olnud vastata.
Meyer-Goldenstädt, Tallinna Ringhäälingu saatejuht ja Kindralkomissari ringhäälingu-referent

Raamat on illustreeritud rohke unikaalse fotomaterjaliga.

Sisu:

Saateks

Kahe ja poole aasta eest

Tallinna Ringhäälingu organisatsioon

Ringhäälingu tehniline taasülesehitus

Saatekava, selle olemus ja kujundamine

Ringhääling ja muusika

Ringhäälingu suur orkester

Kerge muusa

Loova sõna teenistuses

Väike kuuldemängu-dramaturgia

Ringhäälingus lavastatakse

Noorteraadio

Sündmustega kaasa tõtates

Mikrofon sündmustejahil

Ringhääling matkal

Jaht sõjale

Eesti sõduritund

Ringhääling vahendajana rinde ja kodumaa vahel

Eesti leegionäride laulu noot

Eesti sõdurilaule

Ringhäälingu rahvas metsatööl

Järelsõna

Haldusmäärused Ida-ala ringhäälingu-vastuvõtjate kasutamise kohta

Eeskiri erakordsete ringhäälingu-korralduste kohta 13. jaanuarist 1942

Kuulamiseks vabaksantud saatjate nimestik