Narva jõe nimi kandis juba ammustel aegadel olulist infot (Narva: vepsa keeles künnis), et Peipsi järve ja mere vahelisele veeteele jäävad võimsad takistused – keskjooksu pikad kärestikud ja alamjooksul asuvad võimsad kosed.

Tänapäeval ei seosta Eesti kodanik nime Narva mitte ehk jõe endaga, vaid esmalt Eesti Vabariigi ja Venemaa piiril asuva linnaga ning Eesti 5-kroonise rahatähega, mille tagaküljel on kujutatud Narva ja Jaanilinna piirikindlus. Narvale kui tööstuslinnale energiat andnud võimsad veejõud suruti 20. sajandi keskpaigas elektrijaama kanalisse. Tänapäeval saavad joad vaid paar korda aastas kohiseda, meenutades aegu, mil kosealustel kärestikel kudesid lõhed ning trügisid Peipsi poole angerjad.