Eesti kaasaegse kirjanduse ühe mitmekülgsema ja põnevama autori Jüri Kolgi mosaiikromaani «Roheline suits» võib võtta kui psühholoogilist põnevikku, teravmeelset jäädvustust ebakindlast tänapäevast või groteskset rännakut suures maailmas seiklevate väikeste eestlaste jälgedes.

«Roheline suits» kingib lugejale meeldejääva elamuse ja just sel hetkel, kui kõik tundub rööbastes olevat, keerab Kolk loole mitu vinti peale ja annab hoogu juurde. Ja siis astuvad areenil vastamisi paavst ja lõvi ning miski pole enam endine.

Jüri Kolk on fantaasiarikas luuletaja ning novellikirjanik, kes on pälvinud Juhan Liivi luuleauhinna, Friedebert Tuglase novelliauhinna ja Gustav Suitsu luulepreemia.

Pilt, mida inimesed üle kogu maailma nägid, oli hämmastav. Oli ennegi teada, et paavst on üsna suurt kasvu, aga konteksti ja rõivastuse tõttu ei mõeldud temast kunagi nendes kategooriates. Nüüd, kui ta areeni poole sammus, ülakeha paljas, nähti teda täiesti uue nurga alt. Ta oli küll juba vana mees, aga veel nõtke ja võimas. Nahk tema kõhul, rinnal ja kätel küll lopendas veidi, aga selle all paistsid endiselt korralikud lihased. Kõige muljetavaldavam oli tema kõnnak. Nii pehmelt ja kindlalt kõnnivad ainult väga tugevad mehed, hirmus pidi olema paavsti ihuramm ja see väljendus tema liigutuste pehmuses. Taevas, milline mees!