Lennates Jaipuri, roosasse linna, Indiasse, ei tea ta veel, et mõni koht suudab elu muuta. Lugu naisest, kes satub India värvikirevasse kaosesse ning leiab sealt rahu, lõhnad, vürtsid… ja ühe pilgu, milles on terve maailm. Just siis, kui maailm tundub käeulatuses, hakkab see pöörlema teises suunas.

Sandlipuu lõhnas rullub lahti teekond, kus iga hetk on märgiline: juhuslik pilk, kingitus turult, teeaurune hommik, üks kuldne käevõru, mis jääb kummitama nagu lubadus. See võõras, see käevõruga Tema saab korraga nii müsteeriumiks kui peegliks.

Roosa linn hingab ja muutub unenäoks, mis hingab naise sees.

Lugu, mis on sama elav ja ettearvamatu kui India ise, mis on vahel õrn, vahel pöörane, aga alati siiras. Kas võõras võib saada koduks? Kas süda tunneb ära oma teise poole, isegi kui neid lahutavad maailmad?

«Roosa linn ja käevõruga Tema» on rännak iseenda ja armastuse piirideni.

Kui keegi sõidab Indiasse ja kirjutab sellest käigust hiljem raamatu, siis võiks eeldada, et tegemist on reisikirjaga. Seda enam, et raamatus on rohkelt kirjeldusi kahe India linna erinevate paikade ja hoonete kohta. Aga kui lugu lõpeb, pole mingit kahtlust, et nende kaante vahele on kirja saanud imeline armastuslugu. Nii leiavadki lugemisrõõmu nii reisikirjade kui romantiliste teoste austajad. Head lugemist!