Katie Ffordeʼi romaan räägib armastusest, teisest võimalusest ja pulmaettevalmistustest
Caro tundis Aleci ära samal hetkel, kui too tuppa astus, aga nähtavasti mees teda ei mäletanud. Polnud ka ime, sest kui nad kohtusid, oli väljas olnud kottpime, ja sellest oli üksjagu aega möödas. Alec naeris ja Caro süda hüppas rinnus…
Tema oli olnud see, kes lahkus, mitte noormees, kellega ta oli veetnud ühe muinasjutulise öö Kreekas ja keda ta kunagi polnud unustanud.
Nüüd, aastaid hiljem, kohtusid nad taas kaunis Šotimaa mõisas.
