Diplomaatilises korpuses töötanud inimesed on oma tööst rääkides reeglina sõnakehvad, tavainimese jaoks katab saatkondades toimuvat aga tihe saladuseloor. Eestis said okupatsiooniaastatel võimaluse töötada Nõukogude saatkondades vaid paarkümmend inimest.

Aastatel 1974–1977 Rootsis Nõukogude Liidu suursaatkonna konsulaarosakonnas atašeena töötanud Tiit Made kirjeldab elavalt ja realistlikult saatkonna tööülesandeid, diplomaatide omavahelisi suhteid ja konsulaarosakonna argipäevarutiini.

Raamatus rulluvad lahti meenutused elust Nõukogude Liidu suursaatkonnas Stockholmis ajal, mil maailmas peeti veel hasartselt külma sõda ning Rootsis nõudis suur eestlaste kogukond jätkuvalt häälekalt Eesti okupeerimise lõpetamist.

Lugeja saab aimu, kuidas nõukogude ühiskonna välissuhtlemine poliitilise ja majandusliku stagnatsiooni tingimustes toimis, samuti pildi tollasest Rootsi ühiskonnast, selle elukorraldusest ja elatustasemest. On lehekülgi eesti pagulaste tegevusest ja autori kohtumistest nendega, aga ka Rootsit tollal külastanud Nõukogude ja Eesti NSV prominentidega.

Need on seni ainsad – ja peaaegu ainuvõimalikud – eestlaste poolt kirjutatud mälestused elukorraldusest ühes Nõukogude saatkonnas.