Ajal, mil käesolev raamatuke maailmavalgust näeb, tähistab teaduslik avalikkus väljapaistva nõukogude füsioloogi Nikolai Pärna 100. sünniaastapäeva. Sündmuse raskuskese langeb Leningradi Riiklikule Ülikoolile, millega oli seotud Pärna teadustee algus ja kus ta hiljem töötas ning õpetas.
Eesti keeles ei ole ilmunud Pärna töid, kuigi ta teaduslik ning populaarteaduslik pärand on varasele surmale vaatamata soliidne.
Popularisaatorina on Pärna omapärane – kõik tema populaarteaduslikud raamatud on pigem filosoofilised arutelud. Ta ei vahenda lugejale teadmisi, vaid arendab ja avab neid, arutab lugeja kui võrdsega, teeb seda heal kirjanduslikul tasemel, köitvalt, kuid mitte peale sundides oma seisukohti, veendes, kuid mitte dotseerides. Sellised raamatud on «Elusa keha ehitajad», «Uni ja selle tähtsus», postuumselt ilmunud «Toitumine ja elu» ning eriti Pärna kahtlematult parim töö «Rütm, elu ja looming» (venekeelne postuumne väljaanne 1925, saksakeelne 1923).
Nikolai Pärna pärand kuulub elu rütmilisuse nähtuste uurimise kullafondi. Faktilise materjali hulgalt ja mitmepalgelisuselt ning eriti uurimismeetodite mitmekülgsuselt ületab see isegi biorütmide klassiku W. Fliessi töid.
Tõlkija