See on teine köide kümneköitelisena kavandatud koguteosest «Sõja ja rahu vahel», mis käsitleb eesti rahva, Eesti riikluse ja eesti meeste saatust Teises maailmasõjas ja selle järel kuni 1956. aastani. Käesolev köide jutustab, mis juhtus Eestiga 1940. aasta juunist 1941. aasta juunini, kuidas hävitati Eesti riik, selle riigikaitse (sõjavägi, Kaitseliit, piirivalve, politsei), omavalitsussüsteem, õiguskaitsesüsteem, mis sai Eesti inimestest. Selles on arutatud, mis toimus eestlase hingeelus, on antud rahvusvahelise õiguse põhjal hinnang Baltimaades toimunule. Käsitlus on esitatud avaras maailmaajaloolises kontekstis, ühtlasi on näidatud rahvusvahelist reaktsiooni Baltimaade sündmustele. Teos tugineb suures osas esmakordselt kasutatud arhiivimaterjalile ning annab olulist täiendust senistele teadmistele. Teos on ohtralt illustreeritud ning suures osas uudse fotomaterjaliga, on varustatud dokumente sisaldavate lisadega ning skeemidega.