Vene tsaaririigi kukutamine 1917. a. ning sellele järgnenud kommunistliku korra sisseseadmine ja selle arendamine 20 aasta kestel on oma sügavuselt ja ulatuselt suurimaid sündmusi uue aja kestel.
Mälestuste sari sellest ajastust on eriliselt rikas. R. H. Bruce Lockharti teos pakub palju huvitavat. Raamatu autor nimetatakse 25-aastase noormehena 1912. a. Inglise asekonsuliks Moskvasse. Hiljem tõuseb ta konsuliks ja 1918. a. Inglise diplomaatiliseks agendiks, kes faktiliselt täidab saadiku kohuseid pärast tuntud tsaariaegset Inglise saadikut sir George Buchanani. Tänu konsuliametile, autori noorusele, liikuvusele, iseloomujoontele jne. õnnestub Lockhartil pääseda ja liikuda väga laialdastes Moskva seltskonna kihtides. Me näeme teda hästi tundvat peale ametlike ringkondade Moskva juhtivat kaupmees- ja haritlaskonda. Teda seovad sõprussidemed väljapaistva Moskva linnapea Tšelnokoviga, tal on head suhted vürst Lvoviga, ta tunneb hästi kohtuminister Kerenskit ning hiljem enamlaste juhte – Trotskit, Tšitšerini, Karahhani, tal on kokkupuutumisi Leniniga.
Tundes hästi vene keelt ja liikudes mitmekesistes ringkondades, oli tal rohkem võimalusi vene elule lähemale pääsemiseks kui ametlikel saadikutel. Õigusega ütleb autor, et ta arvab tundvat Venemaad paremini kui ükski tol ajal Venes viibinud Inglise esindaja.