2015. aastal möödub 70 aastat teise maailmasõja lõpust – inimajaloo kõige verisemast kokkupõrkest, mis nõudis üle 70 miljoni inimelu. Kogu teise maailmasõja vältel tegi Astrid Lindgren – toona noor kahe lapse ema, kes ei osanud unistadagi maailmakuulsast kirjanikukarjäärist – märkmeid sõjakoleduste, Stockholmi igapäevaelu ja oma perekonna kohta. Kõik 17 päevikuköidet on kogutud teose «Sõjapäevikud 1939–1945» kaante vahele, moodustades koos rohkete ajaleheväljalõigete ja seni avaldamata perekonnafotodega väärtusliku autobiograafilise ajalooallika.

Kuigi Rootsi oli teises maailmasõjas ametlikult neutraalne, mõjutas sõda sügavalt ka rootslasi. Lindgreni tolleaegne töö oli sõjaga otseselt seotud – ta töötas luureteenistuse kirjatsensuuri osakonnas ning seetõttu sattus tema kätte okupeeritud riikide elanike ja sõdurite kirju, mida ta tihti ka oma päevikus tsiteerib. Tekstist kumab läbi sõjast tulenev kurbus ja sügav nördimus ning Lindgreni empaatilisus, kuid sellesse on pikitud rohkesti ka tema isiklikke rõõmuhetki, nagu «Pipi Pikksuka» ilmumine ja tütar Karini hea tunnistus.