Meinhard Leetmaa meenutab raamatus oma teenistust Eesti Vabariigi armees, Eesti okupeerimist ja Eesti vägede liitmist punaarmee koosseisu, teenimist 22. Eesti Territoriaal-Laskurkorpuses, õnnestunud põgenemist ja viibimist 1941-1942 Saksamaal sõjavangilaagris, seejärel teenistust Wehrmachtile alluvas Tartu Omakaitse Malevas, viimaseid võitlusi Eestimaal ja pärast Narva rinde purunemist elu varjunime all nõukogude Eestis, kust autoril õnnestus 1965. aastal jõuda läände põgenenud perekonna juurde.
