Gea on ärinaine, kelle maailmas on pealtnäha kõik paigas. Naine, kes on teinud oma valikuid lähtuvalt karjäärist ja teadnud, et ei saa lapsi. Ootamatult antakse talle korraga kõik kolm Naise elu põhivalikut: Armastus, Emadus ja Surm. Kõik kolm ühe suve jooksul.
Ränk kogemus nõuab Gealt oma senise elu ümberhindamist. Mõistmist, kust jooksevad piirid eneseteostuse ja karjääri ning armastuse ja sõltuvuse vahel. Üha selgemalt mõistab Gea, et armastus võib olla sõltuvust tekitav narkootikum. Iga ainet, mis meid argihallusest eemale, kõrvale või kõrgemale kannab, hakkame vajama. Samas vabanedes sõltuvusest, saavutame sõltumatuse, jõuame selleni, mida otsime -- iseeneseni.
«Kabinetiuks oli nagu piir kahe maailma vahel. Üks neist -- särav, hele ja väliselt edukas -- jäi ühele, teine -- määratlematu ja õõvastav -- teisele poole ust. Valikut aga polnud...»

Raamatule on saatesõna kirjutanud semiootik Peeter Torop, kes ütleb: «Ja ehk selgub lugejale, et suurim põrgu on piin inimese hinges, mille tekitab samaaegne vajadus ja võimetus armastada teist inimest.»