Selles raamatus on läbi käidud pikk ajalooperiood. Sündmused algasid üle 750 aasta tagasi 13. mail 1254. Siis sõlmiti Liivimaa ordu ja Saare-Lääne piiskopi vahel Saare- ja Hiiumaa kohta täpne maade jaotamise ürik. Käsitlemist on leidnud sündmused Sõruotsa külades ja Emmaste vallas ning paljud perekonnalood.
Elu ja inimesed ei püsi alati paigal. Nii on ka Sõruotsast elama asutud mujale Emmaste valda, Kärdlasse või teistesse valdadesse kodusaarel. Mindud on ka Saaremaale, Tallinna või teistesse paikadesse mandrile.
Sõrulaste rännuteed on jõudnud Odessasse, Vladivostokki, sundkorras Siberimaale ja mitmesse välisriiki, eeskätt Rootsi, Kanadasse ja Austraaliasse. Samal ajal on mujalt Hiiumaalt, Eestist ja kaugemaltki tuldud elama Sõruotsa, siia on kodu rajatud ja paikseks jäädud. Nõnda on ka Sõruotsa jutt rännanud oma rahva jälgedes paljudesse kohtadesse, minnes vahel mõnda päris võõrasse keskkonda. Lõpuks aga tagasi jõudnud koduranda, mida uhuvad lained nii läänest kui lõunast.