Folklorist Merili Metsvahi koostatud muinasjutukogu «Sõsara sõrmeluud» tutvustab meie rikkalikku pärimust uue nurga alt, pakkudes lugemiseks muinasjutte, kus keskseks tegelaseks naine.

Eesti Rahvaluule Arhiivist pärit fantaasiarohked lood haaravad nii mahlaka jutustamislaadi kui ka tavapäratute süžeedega, viies meid salapärasesse ning metsikusse maailma, kus inimesed vanapaganatega kõrvuti elavad. Kõige varasemad Eestis kirja pandud muinasjutud pärinevad 19. sajandi algusest ja huvitaval kombel on neist enamike peategelaseks naine. See on Euroopas haruldane ja viitab naise tugevale positsioonile ühiskonnas. Ka naiste kujutamisviis kohalikes juttudes erineb vendade Grimmide ja Charles Perrault' lugudest. Siingi on jutustatud lugu kuldse kingaga vaeslapsest, keda võõrasema ja võõrasõed kiusavad, ent loo «Sõsara sõrmeluud» peategelane pole mingi tavaline Tuhkatriinu, vaid tüdruk, kes oma õnne eest võitleb.

Merili Metsvahi on jutustanud valitud lood tänapäeva lugeja jaoks arusaadavasse keelde ja varustanud need kommentaaridega. Säilinud on lugude algne karedus ja ehedus. Raamat on mõeldud vanusele 11-111 ja selle on illustreerinud hinnatud disainer ning illustraator Britt Samoson («Hobune Henri unenägu»).

Merili Metsvahi (snd 1973) on Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule vanemteadur. Tema uurimisteemadeks on olnud eesti rahvausund ja rahvajutud, eesti perekonnaajaloo kajastusted eesti rahvaluules jt.