Raamatu kaanelt:
Nicola on üles kasvanud teadmises, et kõikide tema argielu vajaduste eest kantakse hoolt. Ta elab Mayfairil korteris, mille üüri tasub tema kasuisa, kes jagab talle ka nii heldelt igakuist elatisraha, et Nicola arusaamine raskest tööst piirdub vajadusega õigel ajal voodit tõusta, et takso võtta ja sõita «Fortnumisse» lantšile. Tema armuke, itaallasest restoranipidaja Carlo armatseb sama kirglikult, nagu ta valmistab risotto Milaneset ja vürtsidega tuvi. Ning kogu seda hedonisti unistust kroonib suure pärandi ootus, mis pärast vanatädi Wilhelmina surma peaks talle kohe sülle langema. Siis aga variseb Nicola elu ainsa hetkega põrmu: korter müüakse maha, elatisraha maksmine lõpetatakse, pärandus läheb hoopis loodushoiu otstarbeks ning Carlo paisteb olevat oma kohustustest sama vähe vaimustatud nagu külmadest sardiinidest. Maaelu Northamptonshire'is, kuhu tema poolõde Clea pärast abiellumist seakasvatajast maaomanikuga siirdub, tundub olevat armetu alternatiiv. Ning töö toitlustusfirmas Uppercrust, mis pakub erilisi lantse, on sootuks midagi muud kui sampanjapudelite pakkumine, tikuvõileibade näkitsemine ja itaallasest armukesega lõbutsemine. Kõige vastumeelsemaks aga osutub naabruses elava skvaieri Adam Catesby kriitiline suhtumine, kelle karm mehelik ilu ja Clea kaasabil arendatav salasepitsus löövad Nicola palju rohkem endast välja, kui petlik heaolu ja itaallasest armuke seda iialgi suudaksid teha.
