Tuntud norra kirjaniku Knut Hamsuni (1859-1952) kaksikromaan, milles küpsesse keskikka jõudnud ja juba elava klassiku staatuse saavutanud autor kujutab läheneva vanadusjõuetuse ning maskuliinse jõu hääbumise eelaimdusest rusutud intelligendi sisemisi heitlusi ja hingelisi vastuolusid. Diloogia lõpeb küll näilises loobumismeeleolus, kuid selle taustal jääb tugevalt kõlama hamsunlik loodust, tööd, tugevat isiksust ja armastust ülistav paatos.