Et maailmas olemas olla ja olemisega veidi edukamalt toime tulla, poleks liigne aeg ajalt uurida ja mõtiskleda, kuidas meie maailmas asjad ikka tegelikult on. Seejuures märkame kindlasti, et osa asju on mingil moel korrapärasemad, teised võib-olla mitte.
Korrapärase ülesehitusega asjad ehk süsteemid on midagi sellist, mis on meis endis ja meie ümber. On olemuselt midagi säärast, mille puudumisel poleks ka meid selles maailmas. Ei elamas ega suremas.
Asjade, olukordade ning arengute nägemine ja käsitlemine süsteemidena eeldab aga seda, et teaksime võimalikult täpselt, mida ikkagi kujutavad endast süsteemid (ja süsteemitus). Milliseid mõisteid võiks seejuures kasutada ja millistest alustõdedest ehk printsiipidest lähtuda. Neid asju käesolemas raamatus vaadeldaksegi.
Seda raamatut lugedes saate loodetavasti küllalt mitmetahulise ja samas tervikliku pildi sellest,

mida kujutavad endast süsteemid

mida kujutab endast süsteemitus

millised on asjakohased loodusseadused ja mil moel nad meis endis ja meie ümber ilmnevad

mida võiks endast kujutada aeg või ajad kui süsteemid ning mil moel ilmneb süsteemide olenemine või mitteolenemine ajast

milles väljendub süsteemide mõjutamine ja nende juhtimine, milles seisneb asjakohane kavandamine, kontroll ja analüüs

mida võiksime süsteemide juures silmas pidada, kui kõneleme elust, surmast, intellektist, vabast tahtest, loogikast ja eetikast

mida peaksime teadma, kui märkame inimest süsteemide seas.

Mõni sõna ka raamatu autorist. Professor Peeter Lorents on matemaatik, kes lisaks teadusele on palju aastaid tegelenud ja tegeleb praegugi inimeste koolitamise, ühiskonna julgeoleku ja riigikaitse aluste kujundamisega ning jõudumööda ka muusika ja spordiga. On kirjutanud mitmeid raamatuid, juhtinud parlamendis Riigikaitse Komisjoni, esinenud mõnelgi kontseril orelit mängides, tulnud oma õpilase Sulev Alajõega Euroopa Parlamentide esimese tenniseturniiri võitjaks ning sõitnud koos 12aastase poja Arturiga ühe päeva vältel mägijalgrattal üle 200 kilomeetri.