Selle omalaadse arenguromaani sündmused on suuresti tõsielulised ning kirja pandud sügava isikliku kogemuse põhjal. See on ajutraumast paranemise ning mälu ja keele taasleidmise lugu.

Helene ei tea, mis temaga on juhtunud. Ta avastab, et lamab haiglavoodis, on unustanud oma nime ja kaotanud kõnevõime, ning mis veelgi hullem: sõnad on ülepea tõrksad, tema haardeulatusest väljas, millegi taga kinni. Ja keha tundub elavat oma elu, ilmutamata vähimatki koostöösoovi. Oma mehe tunneb Helene küll ära, kuid miski ütleb talle, et see asi ei ole nii lihtne, et on veel keegi...

Saksa kirjaniku ja psühholoogi Kathrin Schmidti (s 1958) romaan «Sa ei sure» pälvis 2009. aastal Saksa kaalukaima kirjandusauhinna Deutscher Buchpreis.