Laine Sundjat (1923-1981) tuntakse eelkõige kristliku luuletajana. Tema vaimulik luule ei olnud pelgalt taevase Jeruusalemma ülistamine, vaid pigem kahe jalaga maas seisva inimese «realistlik», isiklikust kogemusest läbipõimunud Jumala ning elu sügavama tähenduse ja seoste otsimine.
«Sa oled...» on esimene trükis ilmunud Laine Sundja luulekogumik, kuna tema loominguperioodil ei olnud avaldamine tulenevalt nõukogudeaegsest riigi- ja kirikumaailma teravast isolatsioonist ja vastandatusest võimalik. Ka Laine Sundja rännuteedel sündinud matkaluule oli tollal avaldamiseks liiga ühiskonnakriitiline. Kuid kõigest hoolimata ei jäänud Laine Sundja luule ka avalikkusele päris tundmatuks. Ta oli endas avastanud midagi, mis tõi inimesed tema juurde -- ande luua puukoorepilte. Neid tuldi vaatama nii lähedalt kui kaugelt ja see andis võimaluse oma külalistega kontakt saavutada, anda edasi oma sõnum, mis oli terviklik ja kajastus nii tema loodud looduskompositsioonides kui ka luuletustes ja mõistujuttudes. Fotod kasetohupiltidest kaunistavad raamatut.
Laine Sundja koduks oli Pikakose, möödunud sajandi kahekümnendatel aastatel Eesti lipu isana tuntuks saanud praost Aleksander Mohrfeldti ja tema väimehe Estonia teatri ooperisolisti Karl Viitoli rajatud suvekodu Valgejõe ürgorus. Kaunis loodus ja maja rikas kultuurilooline taust on paljuski Laine Sundja loomingut inspireerinud ja mõjutanud.