Aastal 1912 valmis Tallinna kesklinnas moodne ja stiilne maja, mille projekteerijaks oli kuulus soome arhitekt [i:46829]. Maja ehitati eestlaste esimese oma panga, Tallinna Vastastikuse Krediit-Ühisuse jaoks. Pangandusega jäi maja seotuks kuni Teise maailmasõjani. Kuid kohe, juba 1912. aasta detsembris kolis majja Gustav Pihlaka raamatukauplus – ja sellest hetkest kuni tänaseni pole majast puudunud raamatukauplus, vahel on neid olnud lausa neli korraga.

Maja ülemistel korrustel paiknesid korterid, kus elasid paljud oma aja silmapaistvamad isikud, teiste seas [i:48496], [i:655] ja [i:26519].

1930-ndate lõpust kuni 1990-ndateni koondus majja kirjastuste tegevus, sellest sai kirjastuste maja, mille uhkel paraadtrepil on astunud kõigi sel ajal Eestis elanud kirjanike jalg. Nii sai majast eesti kirjanduse ja humanitaaria üks olulisemaid keskusi. Rääkimata sellest, et samast majast juhiti kogu Eesti NSV kirjastamist, trükkimist ja raamatukaubandust.

Aastast 1953 tänaseni asub siin Kultuuriministeerium. Hilisemal ajal on siin asunud Itaalia ja Prantsusmaa suursaadiku residentsid. Aastail 1990–2002 asus siin Vaal Galerii. Maja ajalugu on rikas asutustest, isikutest ja lugudest.

Käesolev raamat koondab ühiste kaante vahele suure osa Saarineni maja esimesest sajast aastast.