Eesti lugejaskonna teadvuses on autor elanud kui romaanikirjanik ja luuletaja. Käesoleva teosega on ta laiendanud oma žanri nüüd ka novellistikale.
Kuigi kõik lood on pikema jutustuse klassist, ei leidu neis ometi kirjanduslikku venivust, sest autori põhiomaduseks on sündmustikulise elemendi ülekaal. Sellest johtuvalt ei ole karta igavusetunnet, pigem on küsimuses põnevushaare, mis ei lõtvu enne lõpule jõudmist.
Teoses otsitakse mineviku ränkraskele pärandile mõneti ka leebemat lahendust, eriti vahekordade kirjelduses kodumaa eestlaste ja nüüdsete väliseestlaste vahel.
Valev Uibopuu