Marcel Prousti «Contre Sainte-Beuve», millele minu teos tugineb ja millega sarnaneb eelkõige kõikemahutavalt vormilt, kuigi leidub ka sisulisi sünkroonsusi, oli mõeldud vestlusena oma emaga. Olen selle mõtte (nagu enamiku mõtteid) enda omaks kirjutanud, kasutades seejuures ära silmi. Nii teiste kui ka enda omi.
Vincent Descombes on Prousti analüüsides öelnud: «Proust on oma jutustaja süstemaatiliselt kõrvaldanud olukordadest, mis nõuaksid hinge paljastamist teisele karakterile. Jutustaja kõnetab vahetult ainult meid.»
«Saint-Prousti vastu» on minu vastus ühe hinge kõnetusele.
autor