Saksi on kohanimi, mis ühendab paljusid inimesi, keda elu ja saatus oli olude sunnil teatud ajal sinna kokku viinud. Saksi nime teeb eriliseks seal paiknenud lastekodu, sest koole oli Eestimaal palju, kuid et lastekodu ning kool oleks ühe katuse all paiknenud, polnud küll tavaline.
2009. aastal täitub lastekodul 60 aastat selle asutamisest 1949. aastal. Mis oli enne seda ja peale 1949. aastat kuni 1984. a. põlenguni, sellest tahakski käesolevas kogumikus rääkida. Meie praegune suuline mälu ulatubki sellesse aega ning kuna lastekodu algusaegade juures olnud inimesed on jõudnud õitsvasse keskikka, siis ongi viimane aeg meenutuste pudemeid kokku ühtede kaante vahele korjata. Ning mälestusi on meil kõikidel - nii kurbi kui rõõmsaid. Kuid lastekodusse sattunutel on need eriti kontrastsed. Olid ju lapsed enne uude kodusse sattumist elu poolt kõvasti vintsutatud ja seejärel toimus suur muutus. Kahtlemata oli olude sunnil kodust lahkumine neile suureks traagikaks, kuid lastekodusse tulek tähendas paljudel juhtudel isegi ellujäämisvõimalust. Eriti pealesõjajärgsetel aastatel.
Nii saidki noored inimesed kokku suures endises Saksi mõisamajas, mille paraadukseni viis uhkeldav mademete ja balustraadidega trepp, millede betoonist postidel olid suured lillevaasid. Viimane võikski olla Saksi kooli ja lastekodu sümboliks.
Ardo Niinre