«Jarmalandi kroonikad» on põhikooliealistele noortele mõeldud ainulaadne fantaasiaeepos, mille tegevus toimub keskaegses Skandinaavias, kus inimeste kõrval tegutsevad ka viitrid, haldjad ja lohemaod.
Triloogia esimeses osas «Salajaki lahing» põrkuvad viitrite ja inimeste maailm, kui olendid hakkavad inimesti ründama ja sööma ning inimestel tuleb lahinguks valmistuda. Raamat jutustab loo teekonnast lahinguni nii inimeste kui ka viitrite vaatepunktist.
Just talveunest ärganud nahksete tiibadega Ristin Laitiib kuulub viitrite kuninglikku valvemeeskonda ning ootab kaaslastega viitrisõdalasi, kes naasevad Salajaki kindlusesse värske saagiga. Samal ajal moodustatakse riigis viitrite vastu suurt sõjaväge ja ka vennad Eggid põgenevad oma Smålandi kodutalust, et sõjaväega ühineda. Vanem vend Samuel unistab rüütliseisusest, keskmine vend Niklis tahab saada sõduriks. Noorim vend Jöran, kes hoiab end aga tülidest ja kaklustest eemal, järgneb vendadele, et nad hoopis tagasi koju viia.
Sõjavägi marsib põhjapoolsete mägede suunas ja möödub Storsjö järvest, kus liitub foogti sõjameestega. Nendega ühineb ka foogti tütar Lovisa, kes Samueli silmapilkselt ära võlub. Lovisal on aga oma salarelv – järves elav lohemadu.
Oma rännakul puutuvad vennad Eggid kokku küsimuste ja probleemidega, mis kõnetavad ka tänapäeva teismelisi: perevägivald, rahalised raskused, seisusevahe, sõprus, armastus, vastuoluline info. Keda ümbritsevatest uskuda ja keda mitte? Kas järgida oma teed või usaldada kedagi teist? Kas kindlaks kujunenud arusaamadel on ikka tõepõhi all?
