On 1497. aasta jaanuar Lombardias. Paavst Aleksander VI kotta laekuvad anonüümkirjad – Milano Santa Maria delle Grazie kloosrti söögisaali seinamaalil kujutatud kahtteist jüngrit ei ümbritsegi pühakuoreool ja tagatipuks olevat meister da Vinci pühale stseenile maalinud iseenda.
Kirjade autor, keda hakatakse kutsuma Hukukuulutajaks, teab kõiki Ludovico il Moro valdustes ja kloostris aset leidvaid sündmusi. Ta võtab õigusemõistmise enda peale. Salastatud sõnumite tõlgendaja Agostino Leyre saadetakse kiiremas korras Milanosse, et ta teeks kindlaks Hukukuulutaja isiku ja hoiaks silma peal maestro Leonardo da Vinci «Püha õhtusöömaaega» viimistlevatel pintslitõmmetel. Leonardo da Vinci kuulus fresko on tulvil segadusseajavaid kõrvalekaldeid: sellelt puudub Püha Graal, Jeesus Kristus ei jaga armulauda ning jüngrid on tegelikult oma aja tähtsate lahkusuliste portreed. Teoses on varjul jahmatav sõnum.
«Salajane õhtusöömaaeg» on
Javier Sierra läbimurderomaan. Sierra otsib väsimatult uusi viise, mille kaudu ajaloole läheneda. Enda sõnutsi meeldib talle teaduslikes uurimustes küsimusi esitada ja ilukirjanduses vastuseid pakkuda. Oma suurimaks kirjanduslikuks eeskujuks peab ta Umberto Ecot. «Kui te selle raamatu läbi loete, ei vaata te «Püha õhtusöömaaega» enam kunagi sama pilguga,» lubab Javier Sierra.
