Sardiinias õitseb turism, aga selle saare uskumatult rikast ajalugu ja kultuuri – mis pärineb juba neoliitikumi aegadest – käsitlevat kirjandust leiame riiulitelt vähe.

Edward Burmani teos korvab selle puudujäägi. Burman tõstab esile Sardiinia vallutanud foiniiklased, kartaagolased ja aragonlased, kes jätsid saarele tohutu ajaloolise ja arheoloogilise pärandi. See hõlmab nii tuhandeid nuraage ehk pronksiaegseid torne ja asulaid kui ka nn hiiglase hauda ja haldjatarekestest hauakambreid. Lisaks peetakse Sardiinias omanäolisi festivale, nagu näiteks Barbagia karnevali paraadi, kus talviseid deemoneid kihutavad minema kooljalikud mamuthone'd, ning surma trotsivate angloaraabia sardo tõugu hobuste võiduajamist Sedilos. Cagliari rannikuvetes on laevavrakke, veealuseid koopaid ja uppunud Rooma varemeid, aga ka iidseid kindlusi, kirikuid, rahulikke künkakülasid ning üle 3000 kilomeetri rannajoont, mida peetakse üheks kauneimaks kogu maailmas.